Jálus álbmot

Aili Keskitalo, sámediggepresideanta

Aili Keskitalo, sámediggepresideanta Foto:

Av

Sámedikki dievasčoahkkin galgá gieđahallat Sámedikki dásseárvodieđáhusa, Sábme jállu, juovlamáus. Dat lea deaŧalaš dieđáhus maid ollugat leat vuordán.

DEL

MeningerDette er et debattinnlegg. Innlegget gir uttrykk for skribentens holdninger.Sámi servodat lea rievdamin. Áigeguovdilis gažaldat sámi servodagain lea mo dáruiduhttin dásseárvoperspektiivvas lea váikkuhan min servodahkii. Ii leat sadji leamaš girjjatvuhtii ja áddejupmái mis alddiineamet eamiálbmogin, ja dat oidno earenoamáš bures váilevaš rabasvuođas ja doahpagiin dásseárvosuorggis. Mii leat kultuvrralaš gaskkas árbevirolaš sámi servodaga ja dálá vuordámušaid ja modernitehta gaskka.

Dásseárvobargu rievdá maiddái Sámis. Ollu sápmelaččat válljejit leat rahpasat čearddalašvuođa, seksuálalaš soju ja hedjonan doaibmanávccaid birra. Ollugiidda lea diehttelas ášši leat rabas vealaheami ja vaššidadjamušaid birra maid sápmelaččat leat máŋga čuođi jagi vásihan. Sápmelaččat sealggi njulgejit ja eai divtte vuortnuhuvvot, eai siskkáldasat sámi servodagas eaige eanetlohkoservodagas. Eanet rabasvuohta ja searvadahttin dásseárvoságastallamis lea demokratiserenprošeavtta dárbbašlaš oassi Sámis .

Sámi nissonat organiserejedje iežaset juo 1910:s. Nana nissonat mat organiserejedje vuosttaš sámi riikačoahkkima, sámečoahkkima 1917:s, ceggejedje Brurskanken samiske kvinneforening. Elsa Laula Renberg lei okta ovdavázziin, gii nissoniid earenoamážit ávžžuhii sámi áššiiguin bargat. Maŋŋá ásahuvvojedje sámi nissonorganisašuvnnat, Sámi NissonForum ja Sáráhkká. Dat leat sámi dásseárvorahčamuššii deaŧalaš barggu dahkan.

Sámedikki vuosttaš čilgehus dásseárvvu birra gieđahallojuvvui Sámedikki dievasčoahkkimis 2004:s. Sohkabealdásseárvu, rahčamuš veahkaválddi vuostá ja iešguđetlágan seksuálalaš sojuid dohkkeheapmi ledje vuoruhuvvon suorggit Sámedikki barggus. Dan rájes lea Sámedikki bargu ovdánan nu ahte guoská maid dásseárvui olbmuid ektui main doaibmanávccat leat hedjonan.

Vuoigatvuohta leat dat gii lea ja ráhkistit dan gean háliida lea bajimusas. Ii oktage galgga sohkabeali dahje doaibmanávccaid geažil gáržžiduvvot. Mu sávaldat lea ahte sámi servodat galgá buohkaide lea rabas ja seavadeaddjin. Mii dárbbašit girjáivuođa min gaskkas ja mii dárbbašit buohkaid go rámis álbmogin galgat boahtteáigái lávket.

Ovdagáttuid ja givssideami vuođđun lea máŋga čuođi jagi dáruiduhttin ja duolbman. Dál oaidnit ahte sápmelaččat eai šat dohkket bilkku ja áitima. Eambbogat ahte eambbogat muitalit rahpasit maid leat šaddan gillát, ja sii leat mielde ovddasvástádusa dohkketmeahttun láhttemis dasa bidjamin gii earáid fasttit vuorjá. Dásseárvobargu lea juoga maid ovttas, ovttaskas olmmožin ja servodahkan bargat.

Send debattinnlegg her «

Bli med i debatten i Trøndelag!

Artikkeltags

Kommentarer til denne saken