Gå til sidens hovedinnhold

Lohkijetjaalege: Gieries bïegkefaamoen gåassoehtæjjatjïelth, krööhkestidie båatsoem

Artikkelen er over 1 år gammel

Meninger Dette er et debattinnlegg. Innlegget gir uttrykk for skribentens holdninger.

Daelie Stoerredigkie aamhtesem Vindkraft på land gïetedamme. Gyhtjelasse lea mejtie jarkelimmieh konsesjovnegïetedimmesne sæjhta naemhtie juhtedh guktie rïektesisnie gåarede dam vijries bïegkeindustrijem tjöödtjestidh gåatomelaantine jïh eatnamisnie mejstie mijjieh dan jearohke.

Les også dette innlegget på bokmål

Stoerredigkiebïevnese åajvahkommes aamhtesegïetedimmiem bïegkeindustrijebigkemidie jåarhka, jïh ij nuekie vaarjelimmiem vedtieh ihke voenges seabradahkh, gåatomejielemh jïh eatnemedajvh edtjieh gorresovvedh dejtie mah leah jeenjemes jearohke dejstie vyörtegs vierhtijste mejtie eatneme mijjese vadta. Saepmesne gamte sïemesvoete orreme bïegkefaamoebigkemen bïjre. Saemiedigkien stoerretjåanghkoe lea bïegkefaamoebigkemem saemien båatsoedajvine tjïelkelaakan nyöjkeme, jïh Nöörjen båatsoesaemiej rïjhkesiebrie (NBR) bïegkefaamoem båatsoedajvine ållesth vuastele.

Dan joekoen ovmurreds gosse dïhte orre konsesjovnegïetedimmie ij dam krööhkesth. Båatsoen gaajh nåake tsiehkie dejnie stoerre aajhtojne, sijjieh maehtieh saaht gåessie joekoen krïevije aamhtesegïetedimmiem åadtjodh bïegkefaamoesoejkesji gaavhtan, dïhte jåarhka daejnie stoerredigkiebïevnesinie.

Daate aajhtoe lea rïektes jïh båatsoealmetji jïh mijjen gåatomelaanten bijjeli gævnjesje goh aajhtije vaahra. Daate ij naan stabiliteetem båatsose vedtieh gosse lea daan beajjetje tsiehkien bïjre.

Båatsoe lea jieleme mij stoerre areaalh daarpesje, men ahkedh deadtovem dååjroe gåatomedajvine. Dajvh leah prååsehke jïh joekoen vihkeles juktie maehtedh bovtsigujmie gïehtelidh. Ij akt båatsoe gænnah ajve akte jieleme, men jieledevåarome jïh naakede mij saemien gïelem, kultuvrem jïh identiteetem guadta. Gellie båatsoesïjth leah raasten nelnie destie dah orre skilkehtassijste tööllieh.

Stoerredigkien gïetedimmien gaavhtan stoerredigkiebïevnesistie, illedahke edtja buerebe voenges jïh regijonaale gårreldimmie årrodh, jïh båatsoe edtja buerebelaakan meatan vaaltasovvedh. Båatsoen gaavhtan ij leah amma seekere gænnah mejtie mij akt buerebe sjædta gosse tjïelth jïjtjh edtjieh nænnoestidh mejtie jïh gusnie dah areaalh bïegkefaamose faalehtieh. Båatsoesïjth maaje dajvh nuhtjieh gelline tjïeltine, aaj fylhkine, jïh doh voenges daajroeh båatsoen bïjre vihkele sjidtieh gosse orre bïegkefaamoeprosjekth buartan båetieh.

Daelie saemien seabradahke tjuara mijjen tjoermehtassh stuvredh dejtie veljies tjïeltepolitihkeridie bïjre jarkan laantesne, mah gåaroes tjïeltekaasusinie tjabreminie jïh mej stoerre daerpiesvoete darjomigujmie nïerhkedh smaave tjïeltine. Gieries gåassoehtæjjatjïelth, krööhkesth jïh aellieh orre skilkehtassigujmie nïerhkh mah stoerre konsekvensh båatsose vedtieh! Mijjen ååpsen gellie bïegkeindustrijedajvh vuajneme mah vihkeles gåatomedajvh stoerre aarvojne beajsteme, jïh dan gaavhtan aaj jieliemassevåaromem. Daate lea joekoen nåake tsiehkie dejtie båatsoealmetjidie mah daejnie aamhtesinie tjåadtjoeh, jïh mah tjuerieh konsekvenside guedtedh. Olles daate edtjh sjugniehtovvedh båetijen aejkien dellie dagke gaajhkesh mijjieh maehtebe lïeredh guktie dah ussjedieh mah eatnaminie jielieh jïh eah eatnamistie: Mijjieh eatnemem båetijen aejkien boelveste löönebe, dah edtjieh seamma nuepieh mijjine utnedh.

Gieries gåassoehtæjjatjïelth, mov håhkoe lea dijjieh daam krööhkestidie jïh veelelaakan ussjede åvtelen bïegkefaamoevierhkieh gåatomedajvine soejkesjidie. Dijjen akte joekoen stoerre dïedte man åvteste tjoerede guhkiebasse ussjedidh jïh båatsoem, jeatjah gåatomejielemh, almetji åtnoem miehtjiesdajveste, mijjen kultuvreeatnemh jïh eatnemem gorredidh, mestie gaajhkesh mijjieh dan jearohke. Mijjen båetije aejkie lea dijjen gïeti sisnie, gaajhkine mij lea vïedteldihkie daase.

Minngemes, gosse lea Fovsen-njaarken jïh Fovsen-Njaarken båatsoesïjten bïjre, mij joe stoerre gåatomedajvh dasseme govhte bïegkefaamoevierhkide 264 bïegketurbijnigujmie tjuara daelie nuekie årrodh, jïh gåassoehtimmiesïelth tjuerieh nyöjhkedh gåatomelaantem jïh eatnemem enn vielie goerpedehtedh.

Kommentarer til denne saken